Wednesday, September 23, 2015


Ma pole nüüd üle kuu aja midagi postitanud, aga mul tõesti pole aega olnud, sest blogi kirjutamine nõuab mult väga palju aega. Eriti veel nüüd, kus eesti keeles mõtlemine ja kirjutamine on raskemaks muutunud, niiet vabandan ka kõikide kirjavigade eest.

Viimane kord, kui blogisse kirjutasin, siis ütlesin, et nädalavahetusel lähen Antofogastasse. Alustangi seda postitust sellest päevast.
Laupäeva varahommikul hakkasime sõitma ja lõunaks olime kohal. Kõigepealt läksime enda korterisse, mis on üks kõrgemiad hooneid üldse Antofagastas ning see oli nii ilus. See korter oli mitu korda suurem, kui mõne tavalise inimese korter ja ma siiski ei saa üle ega ümber kolmest välibasseinist, mis samuti meil seal on ning kusjuures kõik kolm basseini on väga suured.
Panime asjad tuppa ära ja umbes tunni aja pärast läksime ühte sealset kõige populaarsemat vaatamisväärsust vaatama.



Vaade korteri rõdult

Peale seda läksime sööma ja ilmselgelt McDonaldisse, sest Calamas seda õnneks pole (!!!) ja seal käiakse iga kord, kui Antofagastas ollakse. Hiljem läksin Floriga ja tema sõprade ja sõbrannadega välja. Enamuse ajast jalutasime mere ääres ja ja õhtul hilja ostsime McDonaldsist (jälle) toidu ja läksime randa sööma ning kokku käisin sellel päeval kolm või neli korda McDonaldsis :(

Järgmisel päeval läksin sõpradega Color Runile ehk siis 5km jooksule, kus visatakse erinevaid värve peale. Eelmisel õhtul ütlesin sõpradele, et ei taha minna, aga nad suutsid mind ümber veenda. Peamine põhjus, miks ma minna ei tahtnud, oli see, et mul polnud käepaela jooksu jaoks ja neil, kel see oli, oli ka särk ning seljakott, mida pidi sel jooksul kandma, aga mul polnud midagi neist ja seega arvasin, et pole võimalik kuidagi sinna jooksma minna. Aga mulle öeldi, et ma ei pea muretsema ja pean lihtsalt kohale minema. Lõppkokkuvõttes tegime Florgia endale varahommikul ise käepaelad. Need pidid olema rohelised, aga meil olid kollased ja need ei näinud tegelikult üldse õiged välja :D Kuna meil olid eelmise aasta särgid, siis panime kampsunid peale, niiet meie särke ei nähtud ja tegelikult saime väga napilt turvavärvatest läbi, aga jooksul käisime ära :D Peale jooksu oli ka nö pidu, kus visati veel rohkem värve peale ning hiljem koju jõudes nägin ma väga kohutav välja, kuid see oli tegelikult megalahe kogemus!!!
Pärast jooksu oli meil lõunasöök koos Fransiscaga (nõbu), kes räägib üllatavalt hästi inglise keelt, niiet sain jälle kellegagi vabalt suhelda.


Sellise seltskonnaga käisime jooksmas. Vasakult: Lalo, klassivend Javier, mina, Soffy, Flor ja Fernanda

Enne jooksu Fernandaga


Peale jooksu ja siin on ka näha meie valesid käepaelu
Sellel värvide peol koos klassivendadega (Benjamin ja Javier)
Järgmisel nädalal tuli meie kooli teine vahetusõpilane Sascha Taanist. Ta läks minust aasta vanemasse klassi, kuigi tegelikult oleks pidanud viimasesse klassi minema enda vanuse pärast, aga sinna ei panda kunagi vahetusõpilasi.
Järgmise nädala neljapäeval oli ka mu parima sõbranna Catalinna sünnipäev ning kuna ta ei tahtnud seda suurelt pidada, siis läksime sel päeval peale kooli tema juurde väikese seltskonnaga. See oli väga lahe õhtu, kus sain mõndade sõpradega veel lähedamaks, kui enne olin. Pean ka veel ära mainima, et Catalinna on minust 4cm pikem ehk väga-väga pikk Tšiilis ning koolis on üldse ainult 2 tüdrukut minust pikemad.

Catalinna

Taani vahetusõpilasega

Sünnipäeva seltskond (pildilt on üks poiss puudu)

Järgmisel nädalavahetusel käisin taanlasega sushit söömas ning kõikide suureks üllatuseks oli minul see esimene kord seda süüa. Sushi siin on meeletult kallis, kuid see-eest väga maitsev. Me tellisime natuke liiga palju seda korraga, sest Sascha ütles, et ta on nii näljane, kuid tänu sellele saime ka koju seda kaasa võtta. Kindlasti lähen veel sushit siin sööma, aga järgmine kord üritan odavama koha leida :D
Sel nädalavahetusel väga rohkem midagi ei teinudki, meil käisid jälle külalised, kellelt saan alati kingitusi!



Järgmisel nädalal (2. septembril) läksime mõndade inimestega Mauricio juurde ja sõime pitsat ja takosid, kuid põhjus miks seda tegime, polnud kõige toredam. Nimelt Taani vahetusõpilane otsustas koju tagasi minna ning see oli tema ärasaatmispidu. Me saime ja saame siiani väga hästi läbi ja me alati mõistsime teineteise probleeme, sest need olid meil alati samasugused, kuid kahjuks kestis tema vahetusaasta kaks nädalat.
Samal peol tähistasime ka veidi minu sünnipäeva, sest Tšiili kella järgi 22.10 (Eesti kella järgi kl 4.10) sündisin ma 16 aastat tagasi ja kui nad sellest kuulsid, siis nad panid pitsatüki peale tiku, mille panid põlema ja siis hakkasid kõik mulle sünnipäevalaulu laulma nii inglise kui ka hispaania keeles. Väga tore, kuid samas ka kurb õhtu oli.

Järgmisel päeval oli minu sünnipäev! See oli üks lahedamaid sünnipäevi mu elus!! Kõigepealt kooli minnes kõik teadsid, et mul on sünnipäev ja polnud klassiruumi veel jõudnudki, kui juba inimesed teistest klassidest õues õnne soovisid. Klassis hakati ka kohe mulle laulma ja mis kõige toredam... EESTI KEELES!!!! Seejärel muidugi ka inglise ja hispaania keeles, aga nii lahe oli kuulda, kuidas nad üritasid eestikeelseid sõnu hääldada!!! Terve selle päeva jooksul sain klassikaaslastelt väga palju erinevaid kingitusi (koogikesed, küpsised, õhupallid jnejne ja terve päev tehti välja mulle) ja tohutult palju õnnitlusi tervelt koolilt. Üks poiss ütleb mulle siiani "Palju õnne" iga päev, sest mu sünnipäeval ta soovis mull umbes 5 korda õnne ja nüüd ütleb mulle seda iga päev, sest tema jaoks see siiani nii naljakas.
Peale kooli läksin hostperega kohvikusse "õhtust sööma" ehk siis sõime kooki ja jõime teed. Kohvikus, kui kuuldi, et blondil tüdrukul on sünnipäev, siis sain tasuta veel ühe torditüki, mille peal oli küünal ning samal ajal lasti kõlaritest ka sünnipäevalaulu.

PS! Vabandan kõikide mitte nii ilusate sõnade eest õhupallidel!!!

Mauri juures




Reedel olin ma kutsutud modelliks ehk siis pidin laval kõndima. Väga lahe uus kogemus oli!! Kui minu kord oli lavale minna, siis mõtlesin küll, et miks ma nõus olin, sest nii suur närv oli sees, kuna publikut oli ikka väga palju, aga õnneks kõik läks väga hästi ja enamasti ükskõik, mida ma siin teen, meeldib see neile, sest ma olen siiski blond ja haruldane nende jaoks.
Palju pilte minul sellest õhtust kahjuks ei ole, kuid siiski ühe leidsin, mille lisasin ka snapchati storysse.

Fernandaga


Laupäeval tähistasin enda sünnipäeva kõigepealt peretuttavatega ja hiljem sõpradega. Peretuttavatega läks üsna kiirelt, kuna sünnipäev hakkas üsna hilja ja kell 21 või 22 võttis mu klassivend mind peale ja viis mind mu "üllatuspeole", millest ma teadsin enne ja põhiliselt ise kutsusin inimesi ka sinna. Sõpradega sünnipäev oli väga lahe ja seal oli tegelikult üsna palju inimesi, keda ma ei tundnud, sest see toimus sellises kohas, kuhu võisid teised inimesed ka tulla. Pilte mul sellest sünnipäevast pole ühtegi.


Sünnipäev kodus
Seda postitust kirjutasin mitu päeva ja mul on tegelikult veel väga paljust rääkida, kuid kuna teksti tuleks siia liiga palju ja iga päev küsitakse uut postitust, siis lõpetan praegu.

Chau!


No comments:

Post a Comment