Esimene nädal

21. juulil kl 6.45 läksin Hannaga (teine vahetusõpilane, kes veedab aasta samuti Tšiilis) lennukile. Enne seda jätsin hüvasti enda pere ja sõpradega. Väga kurb oli küll, aga see oli kindlasti seda väärt!

Kertu

Amsterdami jõudes oli meil 13h vaba aega ja selle me sisutasime enamjaolt linnas olles. Tagasi lennujaama minnes mõtlesin, et laen natuke telefoni, kuid siis avastasin, et laadija jäi Eestisse. Ma ei tea, kuidas see juhtuda sai, aga nii see oli.

Umbes 2h enne lendu hakkasime mõtlema, et lend ei saa kuidagi moodi 13h kesta ja läksime infopunkti ja küsisime üle, et kaua siis lend kestab. Seal olev naine arvutas ja ütles, et oh teie lend on ainult 8h. Me olime päris rõõmsad, kuid koheselt mõistsime, et see pole loogiline. Siis otsisime lennujaamast ülesse KLM-i "esinduse" ja küsisime sealt üle ja sealt öeldi meile, et lend kestab 18 tundi ja meil on üks vahemaanudmine ka..... See oli päris suur šokk ning Hanna helistas koheselt YFU-sse ja küsis, kas see on tõsi ning meile öledi, et kui lennufirma nii ütleb, siis jah. See oli päris masendav uudis.

Hiljem, kui läksime enda gate-i, siis kohtasime seal 4 norrakat, 2 taanlast ja ühte lätlast, kes kõik olid Tšiili vahetusõpilased.

Lennud läksid hästi, kuid kohale jõudes oli juba uus probleem. Minu kohvrit polnud.... Läksime koheselt Hannaga ja Läti tüdrukuga KLM-i kaotatud pagasite leti juurde, kus pidin kirjeldama enda kohvrit ja andma enda aadressi, kus lähipäevadel olen. Sel hetkel mul polnud õrna aimugi aadressist, kus aasta alguse seminar toimub ning kokkulepe jäi selline, et kahe tunni jooksul helistan lennifirmasse, ütlen aadressi ja siis nad saadavad mulle meili. Kuna mul akut ega internetti polnud, siis YFU Tšiili aitas mind (muidugi umbes 5h tundi hiljem, mitte 2h nagu kokku oli lepitud).

Santiago lennujaamas olid meil vastas YFU töötajad ja vabatahtlikud ning nendega koos (+ kõikide Tšiili vahetusõpilastega) läksime Olmuesse aasta alguse semimarile. Seminar oli megalahe ja kõige rohkem suhtlesin seal rootslastega, taanlastega, norrakatega, sakslastega ja slovaklasega. 

Enda kohvri sain kätte järgmise päeva õhtul!!

Kirjutan ka paar lauset, mis Eesti kohta kõlasid.

Rootslased: Kas Eesti kuulub Venemaa alla?

Norrakas: Ma tean, kus Eesti on!! See on Saksamaa kõrval!

USA-st pärit tüdruk: Kas Eesti on kuskil Uus-Meremaa juures?

Päris imelik oli selliseid lauseid kuulda, eriti veel rootslaste käest, kes on pärit meie naaberriigist.

Tuba jagasin sellel seminaril kahe sakslasega (kes minuga laadijat jagasid :D) ja ühe norrakaga, kelle vanemad on pärit Tšiilist.. Sain nii palju harjutada enda saksa keele oskusi, sest pooled vahetusõpilased, kes Tšiilis sel aastal on, ongi pärit just Saksamaalt.

Peaaegu kõik selle aasta Tšiili vahetusõpilased 

25. juunil sõitsime Olmuest tagasi Santiagosse ja kõik vahetusõpilased, kes Santiagos nüüd elavad, nägid enda peresid seal. Teised, kes ei ela Santiagos (mina kaasa arvatud) sõid YFU kontoris lõunat ja peale seda läksime kõik koos (meid oli umbes 18) ühe mäe tippu, kust avanes vaade tervele linnale, kuid muidugi oli sel päeval tohutu udu, niiet väga kaugele me ei näinud. 

Peale seda läksime kaubanduskeskusesse, kus teised said raha vahetada ja mina endale laadija osta!! Hiljem, kui kontorisse uuesti läksime, siis pooled meist läksid bussijaama, et ligikaudu 7 või 8 tundi bussiga enda vahetusperre sõita. Teised vahetusõpilased (+mina), kes pidid lennukiga vahetusperre minema, läksid ööseks hotelli ja hommikul vara asusime kõik koos lennujaama. Mina ja Ungari tüdruk pidime lennujaamas ootama 6h, sest meie lend läks kõige viimasena.

Lõpuks, kui meie lennuk hakkas Calamasse jõudma, siis saime aru, et see on ikka tõeline kõrb. Lennuki aknast paistsid ainult liivamäed ja ei midagi muud. Kohe, kui enda kohvrid kätte saime, jooksime enda vahetusperede juurde. Nad tegid mulle väikse sildi ka, kuhu oli mu nimi peale kirjutatud. Hiljem, kui olime lennujaamas mõned pildid teinud, siis selgus, et mina ja Ungari tüdruk oleme siin naabrid!!

Hostõde 

Perre jõudes sõime lõunasööki ja täiesti lõpp, kui palju nad söövad!! Kõigepealt eelroog, siis pearoog ning siis veel magustoit. Mul oli juba eelroast kõht täis..

Hiljem, kui riideid kotist väja pakkisin, tuli hostõde mu juurde ja ütles, et kuule sugulased tulid sind vaatama ja nüüd on õhtusöögi aeg. Mulle oli tehtud tort, kuhu mu nimi oli peale kirjutatud.

Õnneks onu ja sugulane räägivad inglise keelt enam-vähem normaalselt, niiet nendega sai normaalselt suheldud.

Järgmisel päeval uued probleemid.. Jäin haigeks. Alguses oli lihtsalt paha olla ja nõrkus ning ei pööranud sellele väga tähelepanu, sest kliima muutus oli nii suur, et see pidavat olema loomulik. Tol päeval käisin ka Flori sõbranna juures, kes mind kohe enda sünnipäevale kutsus (kuhu ma minna ei saa) ning samal päeval külastas mind ka mu tugiisik. Järgmisel päeval ostsin endale Tšiili numbri, interneti telefonisse, koolivormi ja käisin ka koolis hostõel järel, kus sain megaaalt tähelepanu, kuid koju jõudes oli mul 38.3 palavik, väga halb olla ja kurk valutas metsikult. Plaan oli, et järgmisel päeval olen ainult voodis ja puhkan, kuid nii see ei läinud. Lõunal läksin hostisaga haiglasse. Sealsed arstid olid rohkem huvitatud minust, mitte minu haigusest. Nad seal ainult kraadisid mind, mõõtsid vererõhku ja vaatasid kurku, aga ei osanud öelda, mis mul viga on. Siis ma võtsin on sõnaraamatu ja küsisin, et äkki mul on kurgupõletik ja nad ütlesid, et jaaa just see sul ongi. Kui ma poleks seda öelnud, siis vist polekski teada saanud, mis mul viga on. Kuid hiljem, kui küsisin, et kas pean antibiootikume võtma, ütles arst, et kindlasti mitte, kuid natukese aja pärast konsulteeris ta teise arstiga ning ütles siis, et jaa, sa pead tõepoolest antibiootikume võtma.. Nüüd vist pean nädal aega neid tarbima.

Praegu on mul juba palju parem olla, sest mu eest hoolitsetakse siin väga hästi. Ma saan iga päev kingitusi ka :D nagu näiteks kindad, müts, hommikumantel jnejne ja mu tuppa osteti puhur ka, sest ööd on siin megakülmad, kuid

Küsimuste vastused, ärasaatmispidu ja viimased päevad

Hola!

Otsustasin, et vastan enne äraminekut nendele küsimustele ära, mis vahepeal kogunenud on.

Kaua oled mõelnud vahetusõpilaseks minna? Kas teadsid enne elo kedagi lähemalt kes läheb võpiks?

Kui aus olla, olin mõelnud sellele maksimaalselt kuu aega enne taotlusankeetide sisseandmist, kuid teadsin sellisest võimalusest juba 3a tagasi, aga siis see tundus nii ebareaalne minu jaoks. 

Enne ELO teadsin ma natukene Meeli Lepikut (Holland), sest me käime samas koolis ning ma teadsin ka veidi Edward Toonelat (Hiina) ühe kunagise laagri kaudu.

Kas hakkad mägedes jooksmas käima?

See sõltub nii paljudest asjadest. Ma elan küll 2500m kõrgusel, kuid see ei tähenda, et seal läheduses oleksid igal pool mäed, sest see linn võib olla tasasel alal, aga ma ei oska veel nii täpselt öelda ka. Kuid mu hostõde ütles, et nad käivad perega Antofagastas (megailus linn Calama lähedal, kus neil on korter) igal nädalavahetusel ja seal pidavat ta kogu aeg rannas jooksmas käima ning kindlasti ma hakkan temaga kaasas käima. 

Kas sa seal piisavalt juua ikka saad?

Ära muretse, saan ikka :D Sul on tõenäoliselt vale arusaam kõrbelinnast.

Kas sa hakkad elama mere ääres?

Otseselt mitte, kuid Antofagasta on sadamalinn ning kui me igal nädalavahetusel seal oleme, siis merd näen ikka.

Kas tegeled seal oma hobidega edasi?

Ma VÄGA tahaksin, kuid nagu mu hostõde ütles, siis seal pole selleks väga aega ega võimalusi. Aega pole seepärast, et kool hakkab hommikul kl 8.15 ja lõpeb enamasti kl 18.15, seega on mul seal väga rasked ja pikad koolipäevad. Ja ta ütles, et Tšiilis pole kergejõustik väga populaarne ka, kuid eks seal selgub, millega saan tegelema hakata.

Kas seal on aasta läbi kuum?

Ei ole, praegu on seal talv ja nad kõik külmuvad, sest õues on ligikaudu 15-21 kraadi ning suvel ei ole ka arvatavasti hullult palav (umbes 25-30 kraadi), sest ma siiski elan 2500m kõrgusel.

Kui oled vahetusaastalt tagasi, siis kas sa lähed 11 klassi või kordad 10ndat?

Ma lähen 10. klassi.

Miks sa hispaania keelt endal arendada tahad? Niisama huvi pärast või on mingid kindlad plaanid sellega seoses?

1) Maailmas on väga oluline hispaania keel 2) Tulevikus on tööd kergem saada, kui oskad rohkem erinevaid keeli 3) Kes teab, mis tulevik toob, aga võib-olla lähen hispaania keelt peale gümnaasiumit edasi õppima

Mida ootad vahetusaastast kõige enam?

Uusi ja huvitavaid seiklusi ja lahedaid sõpru üle kogu maailma (vahetusõpilasi läheb Tšiili sel aastal 17-st riigist).

Miks valisid Tšiili?

Sellele küsimusele leiab vastuse mu esimesest postitusest, kuid kopeerin selle siia uuesti.

Ma valisin  enda vahetusaasta riigiks Tšiili. Minu kindel soov oli minna Lõuna-Ameerikasse hispaania keele pärast ning Tšiili kasuks otsustasin seepärast, et ma võin sattuda seal Põhja-Tšiilisse, kus on maailma kõige kuivem kõrb ning võin sattuda ka Lõuna-Tšiilisse, kus on aastaläbi väga külm. Tšiilis on kõige parem haridussüsteem Lõuna-Ameerika kohta. Tahtsin ka erineda enda riigivaliku poolest, sest paljud lähevad USAsse või Saksamaale.

Millal su lahkumispidu on?

Eile (17.07) oli megalahe lahkumispidu sõprade ja sõbrannadega, täna on sugulastega ja peretuttavatega.

Küsimusi saab esitada siin: http://ask.fm/KristiTsiilis.

Räägin ka natuke lähemalt enda ärasaatmispeost sõpradega. Nimelt otsustasin neile teha väikese üllatuse ning ütlesin ainult kellaaja, riietuse ja kohtumispaiga, kust edasi hakkasime Torisse sõitma.

Mängisime Tori staadionil mullijalkat. See on nagu tavaline jalgpall, kuid täispumbatud pallide sees. Enamus aeg ei ajatudki palli taga, vaid lihtsalt joosti üksteisele otsa :D. See oli VÄGA lahe ja tagasiside järgi võin öelda, et see meeldis kõigile! Peale seda läksime Klaara-Mannisse sööma ja seal mängisime ka veidike võrkpalli, rääkisime juttu ja tegime palju pilte. 

Rohkem informatsiooni mullijalka kohta: https://www.facebook.com/pages/Mullijalka/938063709570077?fref=ts

Viimased 3 päeva on mul täielikult ära sisustatud. Täna on mul teine ärasaatmispidu, homme pakin kohvri täielikult kokku ning esmaspäeva varahommikul sõidan Soome viisat tegema ning Pärnusse enam enne äraminekut ei tule, mis tähendab, et pühapäev on viimane päev kodus ning saan veel ainult ühe öö enda voodis magada!! :(

Uskumatult kiiresti on aeg läinud, alles oli 150 päeva jäänud, nüüd vaid kolm. Mul tuli isegi närv sisse paar päeva tagasi, aga kui aus olla, siis sellist tunnet küll pole, et ma nüüd lähengi aastaks ajaks välismaale. See tundub ikka veel nii ebareaalne, et mina, kes ma olen täielik udupea lähen 15-aastaselt üksinda TŠIILI, mis asub 13 500km Eestist. Aga ma olen tohutult tänulik, et mulle on selline võimalus avanenud ja kindlasti võtan maksimumi sellest aastast!

Chao!

Lennuinfo ja vahepealsed tegemised

¡Buenos días!

Jagan teiega enda lennuinfot, mille sain tegelikult juba aprillis teada. Ärasõit toimub 21. juulil kl 06.45 Tallinna lennujaamast. 

Tallinn 06.45 - Amsterdam 08.15

Amsterdam 21.05 - Santiago 10.10 (22.juuli)

Seega on Amsterdamis mul 13 tundi vaba aega ning ka sõit Amsterdamist Santiagosse kestab 13h. Santiagosse jõudes toimub kohe aasta alguse seminar ning peale seminari (25. juulil) sõidan Santiagost lennukiga Calamasse ja näen esimest korda enda vahetuspere!!

NB! Kõik sõbrad ja tuttavad on oodatud hommikul kl 04.40 21. juulil Tallinna lennujaama! :)

Vahepeal toimus ka ELO ehk eelorientatsioon, mis on paaripäevane laager vahetusõpilaste ettevalmistamiseks vahetusaastaks. Sel aastal toimus see Kurtna Peo - ja Puhkekeskuses YFU 24. lennule 26.-28. juunil. ELO oli väga lõbus ja küllaltki hariv. Olen nüüd kindlasti rohkem valmis vahetusaastale minema ja loodetavasti oskan ka probleemide korral õigesti käituda. Suur tänu ka peakorraldajatele ja tiimaritele, kes tegid need kolm päeva väga lahedaks!

Siin on ka kokkuvõttev video ELO-st, mille autor on Liisa Pohlak (USA 2012/2013):

https://www.youtube.com/watch?v=OwbboX94pFM

YFU 24. lend ja vabatahtlikud

Olen täitnud ka väga palju vajalikke pabereid nt viisa jaoks ja vanemate loa jaoks. Vanemate luba tuleb näiteks notariaalselt kinnitada ja seejärel Tallinnas Välisministeeriumis legaliseerida ning 1 A4 maksab 20 eurot. Pean minema veel ka Soome viisale järele ning viisa läheb ka vähemalt 100 eurot maksma. Seega vahetusaasta läheb mul üsnagi kalliks maksma ja olgugi, et programmi kogumaksumus on mul tänu toredatele toetajatele ja vanematele juba koos, siis raha kulub veel küll ja küll ning toetada saab mind kuni programmi lõpuni! :)

Kui Sul on küsimusi mu vahetusaasta kohta, siis sellel lehel (http://ask.fm/KristiTsiilis) on selleks võimalus! PS! Kui on kogunenud piisavalt küsimusi, siis teen blogisse postituse ja vastan neile. Sinna lehele ei vasta.

Üritan veel viimased päevad Eestis pere ja sõpradega veeta, sest vahetusaastani on jäänud VAID 11 päeva!! Emotsioonid on täielikult laes, aga samas on ka kurb Eestist ära minna.

¡Hasta la proxima!